KOHTLA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA

1. ÜLDSÄTTED

(1) Kohtla Põhikooli õppekava on Kohtla Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

(2) Kohtla Põhikooli õppekava terviktekst on kooli õpetajate toas köidetuna kättesaadav.

(3) Õpetaja koostab Kohtla Põhikooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

(4) Kohtla Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.

1) Kohtla Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

2) Kohtla Põhikooli õppesuunad;

3) läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Kohtla Põhikoolis;

4) traditsioonilise aineõppe rakendamine Kohtla Põhikoolis;

5) Kohtla Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustöö korralduse alused;

6) hindamise korraldus Kohtla Põhikoolis;

7) nõuded õpetaja töökavale Kohtla Põhikoolis;

8) õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Kohtla Põhikoolis;

9) Kohtla Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(5) Ainekavades esitatakse klassiti:

1) aine õppe-eesmärgid;

2) õppetegevus;

3) aine õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed;

4) aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega;

5) ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid;

6) kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.

2. KOHTLA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Kohtla Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

2.1.1. Kohtla Põhikooli õppekava lähtealus

(1) Kohtla Põhikooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

(2) Kohtla Põhikooli õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

(3) Kohtla Põhikooli õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:

1) inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;

2) muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;

3) kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;

4) soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

5) elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

6) üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

2.1.2. Kohtla Põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kohtla Põhikooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;

4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;

5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;

6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;

12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;

14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

2.1.3. Kohtla Põhikooli õppekava põhimõtted

Kohtla Põhikooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

2) kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

3) tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;

4) õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;

5) õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;

6) õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

7) õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

2.1.4. Pädevuste kujundamine Kohtla Põhikoolis

(1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

(2) Kohtla Põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.

(3) Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Kohtla Põhikooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

2.1.5. Üldpädevus

(1) Kohtla Põhikooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

1) õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

2) tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

3) väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

4) enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

(2) Üldpädevused täpsustatakse Kohtla Põhikooli õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:

1) I aste - 1.-3. klass;

2) II aste - 4.-6. klass;

3) III aste - 7.-9. klass;

2.1.6. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

2.1.7. Valdkonnapädevus

(1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

(2) Kohtla Põhikooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

1) looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

2) sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

3) refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

4) kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;

5) tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

6) kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;

7) matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

2.2. Kohtla Põhikooli õppesuunad

(1) Kohtla Põhikooli õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide ja ringitundide kaudu. Kohtla Põhikooli õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

(2) I kooliastme lisatunnid on eesti keeles, inglise keeles, inimeseõpetuses ja kehalises kasvatuses.

(3) II kooliastme lisatunnid on matemaatikas, loodusõpetuses, inimeseõpetuses, ajaloos, muusikaõpetuses, kunstiõpetuses ja tööõpetuses.

(4) III kooliastme lisatunnid on vene keeles, loodusõpetuses, inimeseõpetuses, keemias, füüsikas ja muusikaõpetuses.

2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Kohtla Põhikoolis

(1) Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

(2) Õpetuse integratsioon aluseks on Kohtla Põhikooli õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

(3) Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

(4) Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

(5) Kohtla Põhikooli õppekava läbivad teemad on:

1) keskkond ja säästev areng;

2) tööalane karjäär ja selle kujundamine;

3) infotehnoloogia ning meediaõpetus;

4) turvalisus.

(6) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

(7) Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

(8) Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

(9) Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

(10) Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

(11) Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

2.3.1. Keskkond ja säästev areng

2.3.1.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;

2) teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;

3) teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;

4) teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;

5) mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;

6) omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.

2.3.1.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

(1) 3. klassi lõpetaja:

1) tunneb huvi looduse vastu;

2) suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;

3) oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;

4) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

5) tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist.

(2) 6. klassi lõpetaja:

1) omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;

2) teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;

3) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;

4) oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;

5) oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;

6) esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

7) on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;

8) suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;

9) väärtustab säästvat tarbimisviisi.

(3) Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab looduslikku mitmekesisust;

2) oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;

3) tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;

4) mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,

5) mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;

6) oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;

7) omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

8) oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

9) kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

10) tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

11) toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine

2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;

2) teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

3) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;

2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

(1) 3. klassi lõpetaja:

1) mõistab töö tähtsust;

2) mõistab töö ja elukutse seoseid;

3) teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;

4) teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;

5) oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;

6) suudab järgida koostegutsemise reegleid;

7) osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes

(2) 6. klassi lõpetaja:

1) õpib tundma erinevaid elukutseid;

2) mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale

3) mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;

4) tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;

5) mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

(3) Põhikooli lõpetaja:

1) on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

2) oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;

3) tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida;

4) omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;

5) mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;

6) mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;

7) mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;

8) oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

2.3.3.1. Infotehnoloogia

2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

2) omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

2.3.3.1.3. Põhikooli lõpetaaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

1) oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

2) tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;

3) oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;

4) oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;

5) käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

6) käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;

7) oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;

8) kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

9) kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

10) mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

11) oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

2.3.4. Turvalisus

2.3.4.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

1) õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;

2) õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;

3) õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;

4) õpib kasutama enesekaitsevahendeid;

5) teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;

6) kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;

7) omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;

8) teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

(1) 3. klassi lõpetaja:

1) teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;

2) teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;

3) teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;

4) teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;

5) teab looduslikke ohte;

6) oskab käituda veekogudel ja basseinis;

7) oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;

8) teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida;

9) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

10) oskab käituda tundmatute asjadega;

11) teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;

12) teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;

13) mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;

14) teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;

15) teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;

16) tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;

17) oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;

18) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;

19) tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;

20) teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;

21) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;

22) teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta;

23) teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada.

(2) 6. klassi lõpetaja:

1) oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;

2) oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

3) teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;

4) teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne);

5) teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid;

6) tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;

7) teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki;

8) teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;

9) teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;

10) teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;

11) teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;

12) teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;

13) teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;

14) teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;

15) teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt;

16) oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;

17) teab liiklusmärkide tähendusi;

18) teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina, mopeedijuhina);

19) teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

20) teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.

(3) Põhikooli lõpetaja:

1) oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;

2) teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada;

3) teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;

4) teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;

5) oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;

6) teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;

7) teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid;

8) teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi;

9) teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;

10) käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;

11) teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;

12) teab, millised on juhi kohustused ning õigused;

13) teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;

14) oskab tegutseda õnnetuse korral.

2.4. Traditsioonilise aineõppe rakendamine Kohtla Põhikoolis

(1) Õppe- ja kasvatustegevus Kohtla Põhikoolis on korraldatud traditsiooniliselt (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);

(2) Õppe- ja kasvatustegevuse korra 1.-9. klassini kinnitab kooli direktor.

(3) Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis määratakse Kohtla Põhikooli õppekavas.

2.5. Kohtla Põhikooli 2007.-2008. õ.-a tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;

(1) I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.

(2) 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

(3) Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

(4) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

(5) Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

5) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;

7) mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;

10) tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

13) hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest;

15) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

16) oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;

18) oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

19) oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;

20) oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama.

(1) II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.

(2) II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

(3) II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli.

(4) Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.

(5) Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.

(6) Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

1) teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;

2) on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;

3) peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;

5) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;

6) suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;

7) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;

11) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

15) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;

16) oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;

17) oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;

18) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;

19) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima;

(1) III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA.

(2) III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

(3) Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

(4) Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.

(5) Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

(6) Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

2.5.11. Kohtla Põhikooli õppekavas esitatud üldpädevuste saavutamine õppemeetodite valiku kaudu.

(1) Kohtla Põhikoolis toimub üldpädevuste saavutamine kaasajastatud õppemeetodite valiku kaudu. Õppemeetodite valiku otsustab klassi- või aineõpetaja. Õppemeetodite valikuga tagatakse kõigi üldpädevuste saavutamine.

(2) I kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

(3) II kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

(4) III kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

2.7. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Kohtla Põhikoolis

(1) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algus. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas Kohtla Põhikooli õppekava õpitulemustega.

(3) Kaitsmiskomisjon teeb ettepanekud direktorile ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kohta.

(5) Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise korra kinnitab direktor.

(1) Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

(2) Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

(3) Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

3) tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

5) õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

6) probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

(6) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

(8) Kohtla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja korra kinnitab kooli direktor.

2.9. Nõuded õpetaja töökavale Kohtla Põhikoolis

(1) Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.

(2) Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

(3) Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.

(6) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

(4) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanina.

(5) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas on õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.

(6) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

(7) Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.

(8) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

(1) Kohtla Põhikooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

(2) Kohtla Põhikooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

(3) Kohtla Põhikooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

(4) Kohtla Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.